Ma polegi veel jutustanud sõbrapäevast. Ütleks alguses siis, et mitte 13. ja reede ei ole äpu päev, vaid 14. ja laupäev.
Aga siis 14. veebruaril läksin trenni ning olin koba. siis läksin koju panin ennast riidesse. hakkasin Hollywoodi poole sammuma. Kohale jõudes ootasid mind juba külmast kanged Liis ja Helina. Pressisime ennast rahvamassi kust me enam tund aega välja ei pääsenud. Järjekorras sattusime kõige haigemate kõrvale: Tšikk, kes koguaeg idagi vene keeles karjus oli minu kõrval ja teine tsikk, kes endale meetrist ruumi tahtis lükkas mu selja paigast peaaegu;). Lõpuks pääsesime sisse. Olime mega õnnes nin arvasime, et vähemalt pidu on normaalne. Kohale jõudes nägime, et me olime hoopis venkude peole sattunud. Aga no suva. Tantsisime ja kuulasime neid nn õhtujuhte, kuigi me aru ei saanud ja siis tantsisime veel. Jah sealt võis leida igasuguseid: alustades klassivend Brainist, maani täis vene tšikid, kes ei püsinud laval püstigi, mees, kelle tähelepanu-keskpunktis oli Liis ning selle sama mehe sõbrad, kes mind ja Liisi enda saatana ringi tõmbasid, eestlased, kes Helina küljes rippusid:d.
Kui pidu läbi sai läksime järjekorda. kõik oli hästi, kuni üks tüüp pani suitsu põlema: teised tüübid lõid teda aga meie olime seal vahel, niiet minagi sain paar matsu. Ja siis läks veriseks, kui ühe tüübi nina löödi täiesti pur: ta tuigerdas kõigile peale, mina muidugi jooksin kiljudes minema aga Helina sai verega täiesti kokku:(.
Helina sattus sellest masendusse ning ma üritasin ta tuju kommidega tõsta;).
Aga siis 14. veebruaril läksin trenni ning olin koba. siis läksin koju panin ennast riidesse. hakkasin Hollywoodi poole sammuma. Kohale jõudes ootasid mind juba külmast kanged Liis ja Helina. Pressisime ennast rahvamassi kust me enam tund aega välja ei pääsenud. Järjekorras sattusime kõige haigemate kõrvale: Tšikk, kes koguaeg idagi vene keeles karjus oli minu kõrval ja teine tsikk, kes endale meetrist ruumi tahtis lükkas mu selja paigast peaaegu;). Lõpuks pääsesime sisse. Olime mega õnnes nin arvasime, et vähemalt pidu on normaalne. Kohale jõudes nägime, et me olime hoopis venkude peole sattunud. Aga no suva. Tantsisime ja kuulasime neid nn õhtujuhte, kuigi me aru ei saanud ja siis tantsisime veel. Jah sealt võis leida igasuguseid: alustades klassivend Brainist, maani täis vene tšikid, kes ei püsinud laval püstigi, mees, kelle tähelepanu-keskpunktis oli Liis ning selle sama mehe sõbrad, kes mind ja Liisi enda saatana ringi tõmbasid, eestlased, kes Helina küljes rippusid:d.
Kui pidu läbi sai läksime järjekorda. kõik oli hästi, kuni üks tüüp pani suitsu põlema: teised tüübid lõid teda aga meie olime seal vahel, niiet minagi sain paar matsu. Ja siis läks veriseks, kui ühe tüübi nina löödi täiesti pur: ta tuigerdas kõigile peale, mina muidugi jooksin kiljudes minema aga Helina sai verega täiesti kokku:(.
Helina sattus sellest masendusse ning ma üritasin ta tuju kommidega tõsta;).
No comments:
Post a Comment